Lemmikroog

blog.audio

blog.audio_sub

Click on the text to see the translation.
Minu nimi on Liis. Olen 28-aastane ja töötan Pärnu haiglas õena. Päevad on sageli pikad ja väsitavad, aga mul on üks kindel viis, kuidas lõõgastuda ja end hästi tunda – mu lemmik lohutustoit.
Kui ma olin väike, tegi mu vanaema tihti ühe erilise rooga – kartulipüree hakklihakastmega. Ma mäletan, kuidas ta alati kartuleid kooris ja püreeks tegi. Siis pruunistas ta pannil hakkliha ja lisas koore, sibula ja maitseained. Köök täitus imeliselt sooja ja koduse lõhnaga.
Nüüd, kui mul on raske tööpäev selja taga, meeldib mulle sama rooga valmistada. Tule koju, võtan oma valge haiglaülikonna seljast ja panen mugavad riided selga. Siis suundun kööki. Kuigi olen päev läbi töötanud, leiab see tegevus mulle alati energiat – süüa teha ja oma vanaema retsepti järgi kartulipüree ja hakklihakastet valmistada.
Kui toit on valmis, istun diivanile, haaran lusika ja naudin seda maitset. Kartulipüree on alati nii pehme ja kreemjas ning hakklihakaste rammus ja maitsekas. See toit viib mind tagasi lapsepõlve, meenutades mulle vanaema ja tema armastust.
See toidab mitte ainult mu keha, vaid ka hinge. See on minu väike rituaal igal keerulisel päeval, mis aitab mul lõõgastuda ja õnnelik olla. Ah, ja muidugi – ma armastan seda jagada ka oma lähedastega. Nad teavad, et kui ma neid selle toiduga kostitan, on see minu viis näidata, kui väga neid hoolin.
The translation and voice-over were done by a computer. Errors may occur.
Show translation
The translation and voice-over were done by a computer. Errors may occur.

blog.ad_header

blog.ad_subheader
📖 blog.ad_f1
🎧 blog.ad_f3
📚 blog.ad_f2
🤖 blog.ad_f4
blog.ad_register
blog.its_free